Muna väliskest, mille moodustab peamiselt kaltsiumkarbonaat.
Sõltuvalt kana tõust võib see olla valge, pruun või isegi sinakasroheline.
Värv ei mõjuta muna kvaliteeti, valmistamistingimusi, toiteväärtust ega koore paksust.
Peamine munade riboflaviini ja valkude allikas.
Kvaliteetsetele munadele moodustab see kõrgema kühmu ja valgub vähem laiali kui munavalge vedel kiht.
Madalama kategooria munadel on see vedelam ja pole eristatav munavalge vedelast kihist.
Õhutasku, mis moodustub muna jämedamas otsas.
See moodustub munasisu mahu vähenemisel, kui muna pärast munemist jahtub.
Kui muna muutub vanemaks, õhukamber suureneb.
On koorele lähemal.
Kvaliteetsetel munadel jaotub see munavalge tiheda kihi ümber.
Muna kollane osa.
Värv oleneb kana söödast, kui see ei ole muna toiteväärtuse näitaja.
Munas olevate vitamiinide, mineraalainete ja rasvade peamine allikas; moodustab umbes poole munas olevatest valkudest.
Kaks kesta – sisemine ja välimine – munavalge ümber.
Moodustab kaitsebarjääri, mis kaitseb mikroorganismide sissetungimise eest.
Õhukamber moodustub nende mõlema kesta vahele.
Muna väliskest, mille moodustab peamiselt kaltsiumkarbonaat.
Sõltuvalt kana tõust võib see olla valge, pruun või isegi sinakasroheline.
Värv ei mõjuta muna kvaliteeti, valmistamistingimusi, toiteväärtust ega koore paksust.
Peamine munade riboflaviini ja valkude allikas.
Kvaliteetsetele munadele moodustab see kõrgema kühmu ja valgub vähem laiali kui munavalge vedel kiht.
Madalama kategooria munadel on see vedelam ja pole eristatav munavalge vedelast kihist.
Õhutasku, mis moodustub muna jämedamas otsas.
See moodustub munasisu mahu vähenemisel, kui muna pärast munemist jahtub.
Kui muna muutub vanemaks, õhukamber suureneb.
On koorele lähemal.
Kvaliteetsetel munadel jaotub see munavalge tiheda kihi ümber.
Muna kollane osa.
Värv oleneb kana söödast, kui see ei ole muna toiteväärtuse näitaja.
Munas olevate vitamiinide, mineraalainete ja rasvade peamine allikas; moodustab umbes poole munas olevatest valkudest.
Kaks kesta – sisemine ja välimine – munavalge ümber.
Moodustab kaitsebarjääri, mis kaitseb mikroorganismide sissetungimise eest.
Õhukamber moodustub nende mõlema kesta vahele.
Läti dietoloog ja toitumisnõustaja Atis Tupiņš: „Interneti keskkonnas on kõigil vaba juurdepääs nõuannetele, kuidas oma toitumist tasakaalustada, ja arvamused erinevad selle kohta, mida süüa või vastupidi, mida mitte süüa. Olen 36-aastase kogemusega arst ega ole kunagi kuulnud ega lugenud, et oleks tõsine ja mõjuv põhjus mitte soovitada mune süüa, kui toote nende tootmisprotsessis järgitakse kvaliteedistandardeid.
On nelja tüüpi mune, mis määratakse munakanade pidamisviisi järgi. Balticovo pakub kõiki nelja tüüpi mune.
Neid mune munevaid kanu peetakse puurides, millele on õigusaktidega sätestatud minimaalne ruumi suurus ühe linnu kohta, mille peavad munatootjad tagama. Puurikanade munadele trükitud kood algab numbriga 3.
Neid mune munevaid kanu peetakse lautades, kus nad saavad laudas väljaspool puure vabalt liikuda. Laudas peetavate kanade munadele trükitud kood algab numbriga 2.
Neid mune munevad kanad võivad laudas vabalt liikuda ja neil on võimalus väljas viibida. Vabapidamisel peetavate kanade munadele trükitud kood algab numbriga 1.
Neid mune munevad kanad saavad vabalt liikuda laudas ja nendel on võimalus viibida õues, kusjuures neile tagatakse mahesööt. Mahetingimustes peetud kanade munadele trükitud kood algab numbriga 0.
Tähistab munakanade pidamisviisi: mida väiksem on number, seda soodsamates tingimustes on kana elanud.
0 – mahepõllumajanduslik tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad
Oluline on teada munade päritoluriiki, sest Toidu- ja Veterinaaramet kontrollib regulaarselt Läti tootmisüksusi. Kõikides riikides, kust munad Läti turule tuuakse, nii ranget kvaliteedijärelevalvet pole. Jättes koodi vaatamata, ostab osa inimesi mune, mis on võib-olla toodetud Euroopa Liidu standardeid järgimata. Kusjuures sageli on imporditud munade realiseerimistähtaeg väga lühike.
Näitavad Toidu- ja Veterinaarameti poolt ettevõtte antud eraldusnumbrit.
Näitab, mis riigist on muna pärit. LV tähendab Lätit, PL Poolat, LT Leedut jne.
Tähistab munakanade pidamisviisi: mida väiksem on number, seda soodsamates tingimustes on kana elanud.
0 – mahepõllumajanduslik tootmine
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad
Näitavad Toidu- ja Veterinaarameti poolt ettevõtte antud eraldusnumbrit.
Näitab, mis riigist on muna pärit. LV tähendab Lätit, PL Poolat, LT Leedut jne.
Oluline on teada munade päritoluriiki, sest Toidu- ja Veterinaaramet kontrollib regulaarselt Läti tootmisüksusi. Kõikides riikides, kust munad Läti turule tuuakse, nii ranget kvaliteedijärelevalvet pole. Jättes koodi vaatamata, ostab osa inimesi mune, mis on võib-olla toodetud Euroopa Liidu standardeid järgimata. Kusjuures sageli on imporditud munade realiseerimistähtaeg väga lühike.
Paljud inimesed muretsevad, et munad sisaldavad palju kolesterooli. Üks muna sisaldab umbes 200 mg kolesterooli, mis vastab lubatud päevasele tarbitavale kolesterooli kogusele. Kui vere kolesteroolitase on normi piires, pole põhjust muretseda. Võib julgelt süüa seitse muna nädalas ehk ühe muna päevas. Selgub, et munade kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset vähe, seevastu suur kogus küllastunud rasvu toidus mõjutab seda rohkem. Saame neid kõigist loomset päritolu toodetest: piimatoodetest, lihast, ka palmi- ja kookosõlist ning kakaovõist. Seega, kui sööme päevas ühe keedetud muna, ei mõjuta see südame-veresoonkonna tervist negatiivselt, kuid kui mune praetakse (rasva kogust saame kohe suurendada 50% võrra) ja lisame peekoni või mõne muu lihatoote ning puistame juustuga üle, ei täna meie veresooned meid kindlasti selle eest. Kui kolesteroolitase on juba kõrgem, soovitatakse munakogust, täpsemalt munakollaste arvu vähendada kolme munakollaseni nädalas.
Kui munad kuuluvad igapäevasesse menüüsse, on see suurepärane võimalus saada väga palju inimese organismile vajalikke vitamiine. Munad sisaldavad A-, D-, E-, B3-, B6- ja B12-vitamiine. Munad sisaldavad A-vitamiini ja A-vitamiini ebapiisavat tarbimist peetakse kogu maailmas nägemise kaotuse korral väga mõjuvaks teguriks. D-vitamiin on munakollases ja seetõttu nimetatakse munakollast sageli päikesevitamiini rekordiomanikuks, sest sada grammi seda toodet sisaldab 6 µg D-vitamiini. D-vitamiin tagab inimese organismis luude ja hammaste moodustumise, samuti tugevdab immuunsussüsteemi.
Munad on väärtuslik toode, mis sisaldab palju inimorganismile vajalikke väärtuslikke mineraalaineid ja mikroelemente. Munades on vähe süsivesikuid ning umbes 12 g valku ja rasva 100 g kohta. Enamiku rasvadest moodustavad küllastumata rasvhapped, sealhulgas oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped. Munad sisaldavad selliseid organismile vajalikke toitaineid nagu tsink, seleen, retinool ja tokoferoolid. See annab tootele antioksüdantse toime, mis kaitseb inimese organismi erinevate degeneratiivsete protsesside eest.
Koliin ehk B4-vitamiin on väga oluline element aju ja närvisüsteemi ning südame töös. On uuritud, et inimestel, kes saavad piisavalt koliini, on parem mälu ja teravam mõtlemine. Üks muna sisaldab seda vitamiini keskmiselt üle 100 mg.
Munad on küllastatud võimsate antioksüdantidega, mis kaitsevad meie silmi ultraviolettkiirte kahjuliku mõju eest ja vähendavad katarakti (silmaläätse hägustumine) moodustumise riski tänu munakollases sisalduvatele ainetele luteiinile ja zeaksantiinile (silma võrkkestas olevad pigmendid). Enamik neist ainetest on munakollases ja on tõestatud, et nende piisavalt proportsionaalsel kasutamisel vähendab see võrkkesta degeneratsiooni. Munad sisaldavad ka A-vitamiini ja A-vitamiini ebapiisavat tarbimist seostatakse kogu maailmas väga mõjuva tegurina nägemise kaotuse korral.
